TREENERITE PORTREELOOD: Taavi Tihanov

12.06.2017
Taavi2

Taavi on 24. aastane Tartus sündinud jalgpallihuviline, kes on elanud väga pikalt ka Tallinnas. Nooremana kolis ta tagasi Lõuna-Eestisse, kui elas peale Tartu ka veel näiteks Otepääl ja Viljandis.

Teekond jalgpalli juurde

Jalgpalliga on Taavi tegelenud pea 19 aastat. Ja jalgpallipisik on tal koguaeg sees olnud. „Käisin 5-6 aastasena kergejõustikus ning kuna tahtsin kõikides trennides mängida ainult jalgpalli, siis sai treeneril villand ja ta ütles, et tuleksin sellel kellaajal jalkatrenni. Läksin ning esimeseks treeneriks oli Uno Piir,“ räägib Taavi enda jalgpalli juurde jõudmisest.

Algus ei olnud talle lihtne, kuna ta pidi vanemate poistega koos mängima. „Kuna ma olin peajagu noorim mängija tolles grupis (kui õigesti mäletan, siis oli 7 aastane ja järgmine oli ehk 11-12 aastane), siis mingi hetk jätsin trenni pooleli, sest mängisin tollel hetkel kaitses ning enamus löökidele jäin ma ette (löögid olid ikka väga tugevad). Samuti kartsin tollel hetkel treeneri karmi suhtlemist,“ selgitab Taavi.

Aga Taavi ei jätnud jalgpalli ning naasis selle juurde, kui tagasi Lõuna-Eestisse kolis. „Peale Lõuna-Eestisse kolimist ei käinud kusagil jalkatrennis poolteist aastat ning siis hakkasin SK10s käima, kuni gümnaasiumi lõpuni. Peale seda läksin Tarvastu alla mängima ning seejärel tagasi Tartusse erinevatesse meeskondadesse,“ täpsustab ta.

Taavi huvi jalgpalli vastu on juba salapärasema algega. Treener ise arvab, et see on seotud tema huviga sporti teha. „Ei oskagi öelda, kust täpsemalt tuleb huvi jalgpalli vastu. Eks ilmselt sellest, et meeldib väga sporti teha (erinevate pallialadega tegeleda), kuid jalgpall on kõige südamelähedasem,“ arvab ta.

Helios

Taavile ei ole Heliose treeneriamet põhitegevus. Leiva toob lauale töö Greifi trükikojas, kus ta on üle aasta töötanud tootejuhina välismaa suunal.

Tartu ei ole küll väga suur linn, aga ka siit leiab terve trobikonna erinevaid jalgpalliklubisid. Aga Taavi otsustas Heliose kasuks tänu enda vennale, kes hakkas kunagi Heliose eest rahvaliigas mängima.

Taavi selgitab: „Kui tulin Viljandist tagasi Tartusse, siis esialgu mängisin ühes rahvaliiga satsis. Võtsin nii öelda aja maha jalgpallist. Mingi hetk hakkas vend käima Heliose rahvaliiga trennis ja kutsus mind ka sinna, kuhu kuulun siiamaani.“

Aga sellest ajas on juba mitu aastat möödas ja palju muutunud, kuid Taavi on siiski Heliosele truuks jäänud. Seda sellepärast, et talle meeldib seltskond, kellega ta koos treenib, ja kellega koos võistlemas käiakse. „Samuti meeldib treener ning tema kirglik suhtumine jalgpalli ja treeningutesse. Heliosega on tulnud mul palju uusi tutvusi, millest on ka palju kasu olnud,“ lisab ta.

Heliose ridadesse on ta kuulunud viimased 2-3 aastat. Olenevalt sellest, mida alguseks lugeda. „Esimene aasta mängisin rahvaliiga satsis, teine aasta osalesin treeningutel, kuid mängisin Tarvastus, ning nüüd siis mängin ja treenin koos Heliose esindusmeeskonnaga,“ selgitab poolkaitses mängiv Taavi.

Treener Taavi

Taavi treenib Helioses hetkel ühte gruppi, milleks on Veeriku 2009 II grupp.

Oma lähenemise kohta treenerina räägib Taavi järgmist: „ Kuna minu treenitav grupp on peamiselt noored poisid, siis püüan nendega võimalikult sõbralik olla. Minu loomuses on olla rahulik ning seetõttu on toimuv suhtlus ka väga lihtne. Poisid on äärmiselt sõbralikud, vahvad ja trennides teevad ikka kõvasti nalja. Samuti on näha, et jalgpalli neile meeldib mängida.

Treenerina püüan veel poistele pakkuda praegu pigem mängulisi harjutusi, et säiliks huvi jalgpalli vastu. Samas peab olema ka aeg-ajalt karm ning tegema nii öelda neid ’’igavaid’’ harjutusi, sest need treenivad minu silmis põhielemente mängus.

Mänguliselt püüan pigem juurutada agressiivset jalgpalli, kus ei tohi kunagi lõpetada võitlust palli pärast. Kui kaotad palli, siis peab selle ka kiiresti tagasi võitma või tegema vastaste tegutsemine võimalikult raskeks.

Kuna jalgpall on meeskonnamäng, siis samuti püüan selgitada poistele, et kui meile lüüakse värav, siis ei lööda ainult väravahile, vaid tervele meeskonnale. See tähendab, et kedagi ei tohi hakata süüdistama värava sünnis, sest väljakul toetatakse üksteist ning sündmused tekivad millegi tagajärjel. Samuti, kui lööme värava, siis lööme koos, mis tähendab, et meeskonnamäng viib väravani, ehk peame söötma. Üksinda on väga raske läbi minna ja lüüa väravaid.“

Enda isiklikest eeskujudest toob Taavi välja Hispaania jalgpalliklubi Atletico Madridi treeneri Diego Simeone agressiivse tegutsemise, kuid suurimaks eeskujuks peab ta Madridi Reali treenerit Zinedine Zidane’i.

Treeneriameti rõõmudest toob Taavi välja enda treenitavate poiste spordiala vastu. „Hetkel meeldib treenitavate poiste elurõõm. Samuti meeldib vahelduseks kõrvalt ka juhendada ning näha mängupilti pisut erineva pilgu alt, kui mängijana. Meeldib näha noorte poiste arenemist nii mängijana kui ka isiksusena,“ ütleb ta.

Eredaimad mälestused

Igal treeneril on enda karjääri jooksul saavutused, mis jäävad eredamalt meelde. Taavi toob enda puhul välja kaks. „Kuna olen tegelikult väga lühikest aega olnud treener, siis olen uhke, et antud grupiga saime esimesel turniiril väga head tulemused. Kui ma ei eksi, siis oli tegemist Elva Cupiga Nõos. Ning FC Santos Cupil saadud üsna kõrge koht, kui arvestada, et minu poisid olid teistest poistest aasta nooremad ja väiksemad. Saime eestlastest kolmanda koha, üldmõistes 9. koha 17. meeskonnast,“ täpsustab noor treener.

Kuigi, nagu ta ise ka ütleb, ei ole ta treeneriametit kaua pidanud, siis on ta selle lühikese aja jooksul nii mõndagi õppinud. „Olen õppinud jalgpalli ja mängu nägema pisut teistmoodi, ehk kõrvaltvaatajana. Samuti, et tegemist on meeskonnamänguga. Ehk meeskond võidab ja kaotab koos, mitte ei tee seda üksikud mängijad,“ räägib ta.

Taavi tegeles enne Helioses treeneriks saamist enda põhitööga ning kõrghariduse omandamisega. Kõrgkoolis õpib ta kultuurikorraldust.

Jalgpalliga tegeledes oli ta enamasti ainult mängija, kuid kuna ta tegi kunagi ammu endale ka kohtunikupaberid, siis sai ta ka mõnda mängu vilistatud. Aga Taavi sai kiiresti aru, et kohtunikuamet pole talle.

Tulevik

Kuigi hetkel talle treeneriamet meeldib, siis ei näe ta, et ta võiks sellega tulevikus põhilist leiba teenida. „Hetkel ma ei näe, et tegemist võiks olla minu põhitööga. Mõned aastad tagasi olin lasteaias Heliose treener, kuid mõne aja möödudes ma ei tundnud seda sama emotsiooni enam endas,“ sõnab Taavi.

Sellele vaatamata on tegu ambitsioonika treeneriga, kes sooviks lähitulevikus natuke rohkem teha. „Klubi tegevjuhiga vesteldes andsin märku, et sooviksin pisut vanemaid poisse, keda enda järgi vormida ning anda edasi enda jalgpalliideoloogiaid,“ kirjeldab Taavi seda, mida ta tulevikus klubi heaks teha sooviks.

Taavi1

Gert Voomets Taavist: „Pealtnäha rahuliku ja tasakaaluka fassaadi taga peidab ennast kirglik jalgpalliaustaja, kes tegutsemas asjalikult nii mängija kui ka treenerina. Lastega oskab Taavi olla piisavalt rahulik ja kannatlik, samas õigetel hetkedel karm ja otsekohene, et ikka vajalikud tarkuseterad selgeks saaksid. Trennid on lõbusad ja kaasahaaravad, mille lõpus on lapsed kurvad, et trenn juba läbi sai.“

 

Missugusena kirjeldaksite Taavit teie?