TREENERITE PORTREELOOD: Gert Voomets

19.06.2017
Gert1

Gert Voomets on 26. aastane õpetaja ja treener, kes on viimase ametikohaga seotud juba mitu aastat. Ta kasvas üles Raplast 13 kilomeetri kaugusel asuvas Kabala külas, kus lõpetas ka põhikooli. Keskkoolis käis ta Raplas. Gerdi tõid Tartusse ülikool, kus ta asus õppima kehakultuuri.

Teekond jalgpalli juurde

Gert hakkas jalgpalli mängima suhteliselt hilja. Kui paljud poisid saavad jalgpallipisiku kuue, seitsme või kaheksa aastaselt, siis Gerdiga nii ei läinud. „Jalgpalliga alustasin suhteliselt hilja. Kui õigesti mäletan siis umbes 5. – 6. klassi ajal. Enne seda käisin kooli spordiringis ning tegelesin kõiksuguste spordialadega mida väljas lapsed ühiselt harrastasid,“ räägib ta.

„Väiksena oli jalgpall kõige põnevam mäng, mida sõpradega koos harrastasime. Kuna mängukaaslasi oli tavaliselt vähem kui kahe võistkonna jagu, siis otsisin võimalust minna jalgpalli trenni, et ikka rohkem jalkaga tegeleda,“ räägib Gert, kuidas ta leidis tee jalgpalli juurde. Esimeseks klubiks sai FC Flora Kehtna.

Ühe õige jalgpallisõltlase tunneb ära sellest, kui palju ta on nõus pingutama või maha käima või sõitma, et palli mängida saaks. Nendele kriteeriumitele vastab ka Gert. „Pidin sõitma kodust bussiga Raplasse ning sealt sai juba trenni bussiga edasi Kehtnasse, kus enamasti trennid toimusid. Talvel toimusid trennid saalis, sest antud ajal ühtegi kunstmuruväljakut Raplamaal polnud. Kui trenn oli Märjamaal, siis sõitsin jalgrattaga neli km teeristi, kus sain trenni bussi peale,“ räägib Gert sellest, kuidas iga trenniminek oli korralik ettevõtmine.

Helios

Gerdi põhitööks on õpetaja amet Tartu Veeriku koolis, kus ta töötab kehalise kasvatuse õpetajana. Aga tööks koolis andis talle kogemusi just treeneriameti. „Treeneritööga alustasin ülikooli õpingute ajal, et omandatavaid pedagoogilisi teadmisi kohe praktikas rakendada. Kuna jalgpall on minu lemmik spordiala, siis ei olnud  treeneri-valdkonna valimine raske,“ sõnab ta.

Tartu FC Heliose juures on ta töötanud alates 2013 aastast, mil ta hakkas juhendama lapsi Ristikheina lasteaias. Tee klubi juurde leidis ta aga tänu tutvuste. „Tee Heliosse leidsin Hindreku (Teder) kaudu, kellega kunagi ka FC Flora Kehtnas koos mängisime. Tundus tore klubi, kus asjalikud ja pühendunud treenerid, kellega hea koostööd teha,“ täpsustab ta.

Treener Gert

Gert treenib hetkel Veeriku 2009 I gruppi, kellega ta koos olnud juba 2014. aasta sügisest.

Treenerina üritab ta rõhuda laste iseseisvale mõtlemisele ja tegutsemisele. „Treenerina proovin olla rahulik ja kannatlik ning võimaldada lastel ise õigete lahendusteni jõuda. Mulle meeldib trennis kasutada selliseid harjutusi, kus õigeid lahendusi on mitmeid ning laps peab ise vastavalt mänguolukorrale lahenduse leidma. Olen alati lugu pidanud Hollandi jalgpallist ja Hollandi koondisest ning „totaalse jalgpalli“ ideest, millest lähtun ka ise treenerina,“ räägib ta.

Gerdile toob treeneritöö juures naeratuse näole see, kui ta näeb, et lastele on trennis õpetatud harjutused meelde jäänud. „Kõige enam meeldib näha seda kui lapsed on omandanud õpetatud oskusi ning kasutavad neid harjutustes ja mängus. Laste oskused on treeneri näo ja töö peegliks,“ selgitab ta.

Eredaimad mälestused

Kui rääkida saavutustest, siis Gert, pidades silmas just enda rolli noorte treenerina, leiab, et laste treenimise puhul on kõige tähtsam nende pidev areng, mitte see, kui palju karikaid kuskil võidetakse. „Suurimaks saavutuseks pean oma rõõmsate õpilaste juhendamist ning võimalust näha nende arengut. Laste jalgpallis ei pea ma oluliseks karikate võitmist, vaid protsessi mitmekülgsete mängijate ja hakkajate inimeste kujundamisel. Kui treenida ja mängida südamega, siis küll jõuab ka võitma hakata,“ lisab ta.

Treeneriamet on parandanud ka tema tegutsemist jalgpallurina. „Olen õppinud jalgpalli palju paremini tundma, hoopis teise nurga alt nägema kui ise mängijana kogetu põhjal. Olen täheldanud, et pärast treenerina alustamist on ka minu enda tegutsemine väljakul jalgpallurina oluliselt paranenud, kuigi treeningutel osalemine pole viimastel aastatel liiga sagedane olnud. Jõudumööda käin ikka praegust koduklubi TÜ Faunat liigamängudes esindamas,“ sõnab ta.

Enne Heliose liitumist keskendus Gert õpingutele ülikoolis. Ta astus Tartu Ülikooli 2009. aastal, kohe pärast keskkooli lõpetamist. „Enne treenerina alustamist olin omandaud bakalaureuse kraadi sporditeaduste erialal ning alustasin magistriõpinguid kehalise kasvatuse õpetaja erialal,“ lisab Gert.

Tulevik

Kui rääkida tulevikust, siis leiab treener Gert, et praegune töökorraldus sobib talle hästi. „Tulevikus näen ennast sarnases rollis, mis praegugi ehk õpetaja-treenerina. Treeneriamet osakoormusega sobib mulle hästi. Jätkub piisavalt energiat, et ühele grupile jalgpallioskusi ja -teadmisi edasi anda.

Gert2

Hindrek Teder Gerdist: „Tunnen Gerti juba noorusest saadik, kuna meie mõlema jalgpallihuvi sai alguse samast klubist – FC Flora Kehtna. Nüüdseks oleme erinevaid teid pidi jälle jõudnud ühte klubisse, seda nii mängijatena kui ka treeneritena.

Gerdi puhul on tegemist mitmekülgse spordimehega, kes viljeleb mitmeid alasid, alates murdmaasuusatamisest kuni jalgpallini. Lisaks sellele, et tegemist on eeskujuliku noortetreeneriga, on ta igapäevaselt kehalisekasvatuse õpetaja Veeriku koolis ja klassijuhataja paljudele minu grupi mängijatele. Usun, et jalgpall on tema tunnis au sees.

Gert on tasakaalukas treener, kelle juures hindan mina kõige rohkem tema rahulikku loomust ja oskus säilitada külma närvi ka pingelistes olukordades. Haritud pedagoogina ei saa kindlasti mainimata jätta tema metoodilist lähenemist noortetöösse.“

 

Missugusena kirjeldaksite Gerti teie?